| | Tallinna eesti keele ja kultuuri tundmise I ja II klubi 21. kohtumine toimus 28.jaanuaril kell 10:00 ja kell 13:30 Tallinnas ImmiSchooli õppeklassis, Pirita tee 20P, II korrus, ruum 242. Kohtumise teema oli Eesti kinokunst ja mängufilm „November“, millega valmistutl uue filmi „November“ esilinastusele minekuks. Loeti meediatekstide ja vaadati Andrus Kivirähki „Rehepapp“ ainetel loodud filmi „November“ valmimist tutvustavaid klippe ning filmi esilinastust tutvustavaid uudisteklippe ning arutleti filmi üle. Kohtumine lõppes diskussioonirattaga teemal „Eesti film“, kus käsitleti nii vaadatud filme kui ka tulevasi filme. ÕPPEKÄIK 6 - 2.veebruaril käidi filmi "November esilinastusel Coca-Cola Plazas. Film andis palju kõneainet ning jättis kõigile sügava mulje. "Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kivirähki 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde (Ноябрь, или Гуменщик; 2009). |
Romaan on jagatud 30 peatükiks, igaks pealkirjaks on kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, kratid ja libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, peaaegu igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega, sest rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas kõhuvalu ravida.
Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki.
Talurahvas on Kivirähki romaanis ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka isamaa aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni.
Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki.
Talurahvas on Kivirähki romaanis ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka isamaa aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni.
RSS Feed
