Tallinna III eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 5.õppekäik ja Tallinna IV eesti keele ja kultuuri tundmise klubi I õppekäik toimus 25.veebruaril 2017 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Eestvedajad olid Ülle Rannut, Elle Sõrmus, Maret Annuk ja Mart Rannut. Ekskursioonile sõideti selleks tellitud bussiga. Eesti Rahva Muuseumis toimus alguses giidiekskursioon 2 tundi, kus tutvuti Eesti ja soome-ugri püsienäitustega. Uuriti, kuidas soome-ugri rahvad elasid, vaadati esimesi eestikeelseid raamatuid ja pisuhända ning nähti palju muud huvitavat. Seejärel söödi lõunat ning pärast seda tutvuti omal käel muuseumi eksponaatidega, mida giidiekskursiooni käigus ei jõutud vaadata, nt keelekatel ja rahvariiete ja käsitöö ekspositsioon. Seejärel sõideti bussiga tagasi. Klubilised jäid ekskursiooniga väga rahule. TALLINNA III KLUBI 19.KOHTUMINE JA TALLINNA IV KLUBI 3.KOHTUMINE - ETTEVALMISTUS MUUSEUMIKÜLASTUSEKS Muuseumikülastusele eelnes 22.veebruaril mõlema rühma ettevalmistus muuseumikülas-tuseks. Tallinna IV klubi 3.kohtumisel kell 10.00 ja Tallinna III klubi 19.kohtumisel, mis toimus kell 17:00 tutvuti Eesti Rahva Museumi ajalooga. Loeti tekste muuseumi rajamise ja arhitektide kohta, vaadati telesaateid muuseumi ajaloost ja avamisest, arutleti nähtu ja loetu üle. Valmistuti Eesti Rahva muuseumi külastuseks. Kuulati ja loeti töövihikutest teemat Eesti siseturismist. Peeti rühmaettekandeid. |
0 Comments
KOHTUMINE 23 – 11.02.2017 Tallinna eesti keele ja kultuuri tundmise I ja II klubi 23. kohtumine toimus 11.veebruaril vastavalt kell 10:00 ja kell 13:30 Tallinnas ImmiSchooli õppeklassis, Pirita tee 20P, II korrus, ruum 242. Eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut. Kohtumise teema oli Eesti sport. Loeti Georg Lurichi elulugu raamatust „Tuntud Eesti inimesed: Eesti sportlased“ ja vaadati etv digiarhiivist filmi „Eestimaa kuulsad inimesed: Lurich“, leiti töölehtede abil küsimustele vastused, räägiti oma kogemustest ning Eesti ja Venemaa kuulsatest maadlejatest. Pärast kohvipausi vaadati filmi „Lurich“, milleks osteti eelnevalt filmi DVD. Filmi vaatamise jooksul keskenduti väljenditele, arutati filmi sisu üle ja tehti kokkuvõtteid. Film meeldis kõigile. https://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luricharhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-lurich
TALLINNA I JA II KLUBI 21. KOHTUMINE JA 6.ÕPPEKÄIK - ANDRUS KIVIRÄHK "REHEPAPP" JA FILM "NOVEMBER"3/2/2017
Romaan on jagatud 30 peatükiks, igaks pealkirjaks on kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, kratid ja libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, peaaegu igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega, sest rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas kõhuvalu ravida.
Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Talurahvas on Kivirähki romaanis ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka isamaa aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni.
|
TALLINNA
|