| Narva eesti keele ja kultuuri tundmise I klubi viimane kohtumine toimus reedel, 3.veebruaril 2017, kell 17:00 – 20:15 TÜ Narva Kolledžis, Raekoja plats 2, ruum 216. Eestvedajad olid Enda Trubok ja Mart Rannut. Kohtumise teema oli klubi lõpetamine ning ettevalmistus viimaseks õppekäiguks, milleks oli Andrus Kivirähki „Rehepapi“ ainetel linastunud filmi „November“ vaatamine Jõhvi konterdimaja kinos. Enne kohvipausi tutvuti Andrus Kivirähki raamatu „Rehepapp“ ainetel loodud filmiga „November“. Vaadati filmilõike ja telesaateid filmi valmimisest, loeti katkenedeid „Rehepapist“ ning arutati nähtu ja kuuldu üle. Tõmmati paralleele varem loetud raamatuga „Pisuhänd“. Pärast kohvipausi täiedeti tagasisideküsitluse lehed ning jagati kätte tunnistused (vt lisa 1). Tagasiside oli väga positiivne. Eriti meeldis teema „teater“, ekskursioonid ja sõit Jõhvi kontserdimajja kuulama ERSO "Luikede järve". Narva eesti keele ja kultuuri tundmise I klubi 6.õppekäik oli kinokülastus, mis toimus 5.veebruaril 2017, kell 14:30-17:30 Jõhvi kontserdimaja kinosaalis Amadeus. Kohtumisel osales 1 klubi liige (vt allkirjalehte lisas 1). Eestvedajad olid Enda Trubok ja Maret Annuk. Vaadati filmi "November" esilinastust (Andrus Kivirähki romaan "Rehepapp"). Film põhjustas palju kõneainet ning innustas klubilisi Kihvirähki raamatut "Rehepapp" lugema. "Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kivirähki 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde (Ноябрь, или Гуменщик; 2009). Romaan on jagatud 30 peatükiks, igaks pealkirjaks on kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, kratid ja libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, peaaegu igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Talurahvas on Kivirähki romaanis ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka isamaa aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. |
0 Comments
Leave a Reply. |
EESTI KEELE JA KULTUURI TUNDMISE KLUBI
|
minu_keeleklubi_paevik.pdf | |
File Size: | 432 kb |
File Type: |
Your browser does not support viewing this document. Click here to download the document.
Your browser does not support viewing this document. Click here to download the document.