KEELE JA KULTUURI TUNDMISE KLUBID B2-C1 TASEMEL
TALLINN, TARTU, NARVA, AHTME, JÕHVI, SILLAMÄE
|
REGISTREERI END KLUBISSE!
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ESF projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevus 5.2. „Keeleline ja kultuuriline kümblus“
Свидетельство в электронном виде доступно на государственном портале www.eesti.ee.
Дубликат Если выданное раньше на бумаге свидетельство о сдаче уровневого экзамена по эстонскому языку утеряно, украдено или повреждено, можно ходатайствовать о дубликате. https://www.innove.ee/ru/eksameno-i-testo/urovnevoe-eksameno-po-estonskomu-jasoku/resultat-eksamena-e-svidetelstvo-i-dublikat/ Ühel klubil on 2 eestvedajat ja maksimaalselt 16 liiget.
Klubi liikmed, sealhulgas eestvedajad, saavad kokku järjestikuse 6 (kuue) kuu jooksul vähemalt 1 kord nädalas 4 akadeemilist kontakttundi korraga, vähemalt 4 korda kuus ning osalevad vähemalt 1 kord kuus ühel sündmusel või õppekäigul. Kokku toimub vähemalt 24 kohtumist (kokku 96 akadeemilist kontakttundi) ja lisaks 6 õppekäiku (kokku 24 akadeemilist tundi). Õppekäigu kestus on vähemalt 4 akadeemilist tundi. Klubi eestvedajad kaasavad klubi töösse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada. Keele- ja kultuuriklubi metoodika põhineb Euroopa Sotsiaalfondist toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames keeleklubide tööks välja töötatud käsiraamatul „Eesti keele klubi käsiraamat“. Klubi ei ole tund ega kursus, vaid on osalustegevusele tuginev aktiivne õppevorm, koht sotsiaalseks suhtlemiseks ja tugivõrgustiku tekkeks, kus eesti keeles kümmeldes arendatakse keelt ning omandatakse teadmisi eesti kultuurist. Seega on keel vahend teadmiste omanda-miseks eesti kultuurist. Klubi tegevused hõlmavad kontaktkohtumise vormis eesti kultuuri tutvustamist, päevakajaliste aktuaalsete teemade ja kultuurisündmuste tutvustust ja arutelusid, külaliste kutsumist tutvustamaks erinevaid valdkondi, kultuurisündmuste külastust, õppekäike kultuuriloolistesse paikadese ning õpitu ja kogetu kinnistamist. Iga klubi töö alguses lepitakse kokku klubi liikmetega kogu perioodi klubi tegevused hanke eesmärgi saavutamiseks, mis tulenevad töökavast, klubi liikmete eesti keele ja kultuuriruumis planeeritud osalustegevuste soovidest või avaliku ruumi sündmustest osavõtmisest ning arvestavad etteantud aja- ja inimressursiga. Klubi tegevus toetab ja innustab osalejaid peale klubitegevuse lõppemist jätkama vajadusel keeleõppega ka iseseisvalt. METOODIKA JA ÜLESEHITUS
Ühel klubil on 2 eestvedajat ja maksimaalselt 16 liiget. Klubi liikmed, sealhulgas eestvedajad, saavad kokku järjestikuse 6 (kuue) kuu jooksul vähemalt 1 kord nädalas 4 akadeemilist kontakttundi korraga, vähemalt 4 korda kuus ning osalevad vähemalt 1 kord kuus ühel sündmusel või õppekäigul. Kokku toimub vähemalt 24 kohtumist (kokku 96 akadeemilist kontakttundi) ja lisaks 6 õppekäiku (kokku 24 akadeemilist tundi). Õppekäigu kestus on vähemalt 4 akadeemilist tundi. Klubi eestvedajad kaasavad klubi töösse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada. Keele- ja kultuuriklubi metoodika põhineb Euroopa Sotsiaalfondist toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames keeleklubide tööks välja töötatud käsiraamatul „Eesti keele klubi käsiraamat“. Klubi ei ole tund ega kursus, vaid on osalustegevusele tuginev aktiivne õppevorm, koht sotsiaalseks suhtlemiseks ja tugivõrgustiku tekkeks, kus eesti keeles kümmeldes arendatakse keelt ning omandatakse teadmisi eesti kultuurist. Seega on keel vahend teadmiste omanda-miseks eesti kultuurist. Klubi tegevused hõlmavad kontaktkohtumise vormis eesti kultuuri tutvustamist, päevakajaliste aktuaalsete teemade ja kultuurisündmuste tutvustust ja arutelusid, külaliste kutsumist tutvustamaks erinevaid valdkondi, kultuurisündmuste külastust, õppekäike kultuuriloolistesse paikadese ning õpitu ja kogetu kinnistamist. Iga klubi töö alguses lepitakse kokku klubi liikmetega kogu perioodi klubi tegevused hanke eesmärgi saavutamiseks, mis tulenevad töökavast, klubi liikmete eesti keele ja kultuuriruumis planeeritud osalustegevuste soovidest või avaliku ruumi sündmustest osavõtmisest ning arvestavad etteantud aja- ja inimressursiga. Klubi tegevus toetab ja innustab osalejaid peale klubitegevuse lõppemist jätkama vajadusel keeleõppega ka iseseisvalt. Kultuuriline ja keeleline kümblus on oma metoodilistelt põhimõtetelt sarnane keelekümblusele, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks üldhariduskoolides, kuid erinevalt viimasest rakendub vaid mitteformaalsete õppetegevuste näol. Klubi on koht, kus eesti keele rääkimist, kuulamist ja kirjutamist harjutatakse läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriliste tegevuste, saadakse motivatsiooni ja oskusi eesti keele iseseisvaks õppimiseks ning praktiseeritakse õpitut. Klubi tegevus ja metoodika toetub põhiliselt keeleklubide käsiraamatule „Eesti keele klubi käsiraamat“. Keele- ja kultuuritegevuste läbiviimisel kasutatakse aktiivõppe meetodeid, interaktiivset meetodit ning tegevuspõhiseid meetodeid, kus õpitakse reaalse elu kogemuste kaudu. Klubis kasutatakse aktiivõppe meetodeid ja tegevusi väikestes rühmaded. Õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab neil õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Aktiivõppe korral on tegemist protsessiga, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. See võib toimuda nii individuaalselt, paaristöö või rühmatöö meetodite abil. Klubi eestvedaja kasutab ajurünnakut ja teisi tegevusi, mis soodustavad vestlust ja asetavad klubi liikmed situatsiooni, kus nad on motiveeritud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Rõhuasetus on siin kolmel valdkonnal: füüsilisele aktiivsusel, visualiseerimisel ja kujutlusvõimel ning emotsionaalsel atmosfääril. Kõike seda aitab luua õppekäikude, filmide, kuuldemängude, pildimaterjali, jutustuste ja muusika kasutamine õppetegevutes. Selleks luuakse rikkalik õpikeskkond nii klassis kui ka klassiväliste tegevuste ehk õppekäikude näol. Õppematerjalid: õppematrjalidena kasutatakse nii autentseid tekste, artikleid ja meediaklippe, telesaateid, filme DVD-l kui ka B2 taseme eesti keele ja kultuuri õppija jaoks koostatud adapteeritud materjale (raamatuid ja CD-Rome).
Iga teema kohta on välja antud abistav õppematerjal, mis sisaldab lugemis- ja kuulamisülesnadeid, tegevusi rühmatöödeks ja rollimängudeks ja linke internetis saadaolevatele materjalidele. |
Täname kõiki, kes osalesid või osalevad praegu meie 15 eesti keele ja kultuuri tundmise klubis Tallinnas, Narvas, Jõhvis ja Sillamäel!
ImmiSchool korraldab Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevus 5.2. „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ raames ajavahemikus 1. november 2017 – 30. november 2019 tasuta eesti keele ja kultuuri tundmise klubi tegevusi Eestis elavatele eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele.
Klubis saavad osaleda kõik, kes 1) ei ole varem eesti keele ja kultuuri klubis käinud ning 2) kes on sihtasutuse tellimusel B2 või C1 taseme koolituse läbinud ning inimesed, kelle eesti keele oskus on B2 või C1 tasemel. Klubid toimuvad Tallinnas, Narvas, Ahtmes ja Tartus. Klubi toimub 1 kord nädalas (4 akadeemilist tundi), 1 kord kuus õppekäik (ekskursioon või kultuurisündmuse külastus). Kokku 24 kohtumist (96 akadeemilist kontakttundi) ja lisaks 6 õppekäiku (20 akadeemilist tundi). Klubi kestab 6 kuud. Projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevust „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Registreerida saab alloleva registreerimisvormi abil või elektronposti teel: [email protected] Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid 2017-2018.
Klubi nr 1 Tallinnas reedeti kell 17:00 - 20:00 alustab 3.novembril. Ajavahemikus 1. oktoober 2017 – 30. november 2019 korraldatakse 15 eesti keele ja kultuuri tundmise klubi Tallinnas, Ida-Virumaa jt piirkondades. MEESKOND - KLUBIDE EESTVEDAJAD TALLINNAS JA IDA-VIRUMAAL
Ulle Rannut - ImmiSchool Elle Sõrmus - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Natalia Prigorodskaja - Tallinn, Juudi kool Enda Trubok - TÜ Narva kolledž Mart Rannut - TÜ Narva kolledž, ImmiSchool Maret Annuk - TÜ Narva kolledž Szilard Tibor Toth - TÜ Narva kolledž Ene Kurme - TÜ Narva kolledž Merju Lomp - TÜ Narva kolledž Aime Jaagus - TÜ Narva kolledž Jelena Ohakas - SVS-L Koolituskeskus OÜ Klubi tegevus toimub Tallinnas ImmiSchooli õppeklassis aadressil Jõe tn 9 (sissekäik Ahtri 12), V korrus, ruum 69 (ImmiSchool).
Narvas toimub klubi tegevus Narva kolledžis, Raekoja plats 2. 
|
|
Emakeelekõnelejate lõimimise eesmärk on parandada keeleoskust ning saada vastastikuse suhtluse kaudu uusi kogemusi ja teadmisi partneri kultuurist. See on paaris õppimisel-õpetamisel põhinev keeleõppevorm, kus partner kõneleb sihtkeelt emakeelena ning õpetab oma keelt ja kultuuri sihtkeele õppijaga suheldes. Lisaks keeleoskuse arendamise saavaad õppijad sel teel teadmisi eesti keele kui emakeele kõnelejate kultuuriharjumuste ja erialaliste teadmiste ja kogemuste kohta. Taolisi loomulikke spontaanseid suhtlussituatsioone pole võimalik kujundada keeleõppeklassis, mis koosneb üksnes eesti keele kui teise keele õppijatest. Erinev on nii vestluspartneri keelekasutus, reaktsioon kui ka tagasiside, mida sellise suhtlus käigus saadakse. Siia lisandub veel ka vestluspartneri autentne kultuurikäitumine, mida võõrkeeleõppe tunnis ei kohta, ning samuti jagatud erialaste taustateadmiste roll.
Õppekäigud ning õppimine reaalse elu kogemuste kaudu. Õppekäigud võimaldavad kasutada reaalset keelekeskkonds väljaspool klassiruumi, mida saab nii ekskursioonide kui ka muude ülesannete käigus kasutada keeleõppekontekstina. Kohanemisprogrammi kogemused on näidanud, et eakamad õppijad, kes ei tööta meelsasti kaasa traditsioonilises keeleõppetunnis, näitavad üles väga suurt aktiivsust klassivälistes tegevustes keelt omandades ja kasutades. Stephen Krasheni (1978) sõnul on keele omandamine mõttekas sotsiaalses suhtluses mingi praktilise õppijaid huvitava tegevuse käigus tunduvalt tõhusam keele õppimisest traditsioonilises keeleõppetunnis. Keele omandamine on alateadlik protsess, mis toetub aju paremale poolkerale ning kus inimene lihtsalt omandab keele seda kasutades kommunikatsiooni eesmärgil ega teadvusta seda, et ta õpib keelt. Krashen ja Seliger (197511) märkasid oma uurimustes, et täiskasvanud õpivad edukamalt mitteformaalsetes situatsioonides, kus ei toimu deduktiivset keelereeglite selgitamist ja õppimist ega vigade parandamist. Krasheni uurimistulemused näitasid samas aga ka, et mitteformaalne keskkond soodustab keele omandamist vaid siis, kui keelekasutus toimub intensiivselt ja eesmärgistatult. Seega peab keele omandamine ka mitteformaalses keskkonnas olema planeeritud ning motiveerima sihtkeelt kuulama ja kasutama. Autonoomne õppimine ja refleksioon. Õppija autonoomsus on üks tähtsamaid põhimõtteid täiskasvanuõppes. Võõrkeele õppimine on isejuhtiv, kui õppija võtab endale vastutuse oma õppimise eest. See hõlmab nii eesmärkide püstitamist, õppesisu, vahendite ja meetodi valikut kui ka õpitulemuste hindamist. Neid otsuseid võib õppija langetada iseseisvalt või koos juhendajaga. Nii seab inimene enda õpieesmärgid, motiveerib ennast, leiab lahendusi raskustele, valib õpistrateegiad – ja ülesanded, õpib ja reflekteerib seda, kuidas tal läheb, kas on vaja midagi muuta või kui kaugel on ta eesmärgist. Tähtsal kohal on täiskasvanud koolitatava suunamine refleksiivsele õppimisele, kus oluliseks kujuneb orientatsioon enesearengule ja õppimisele ning õppija on ise oma eesmärkide püstitaja, õppeprotsessi kavandaja ja tulemuste hindaja. Seetõttu kasutatake õpimappe ehk mapp-õpet. Mapp-õpe on õppimise viis, kus pearõhk on asetatud õppija eneseteadvustamisele enesest kui õppijast. Keele- ja kultuuriklubis saavad õppijad kohe alguses endale õpimapid. Tegevus algab oma eesmärkide, teadmiste ja kogemuste kaardistamisega Buzani Mind Mapi programmi abil. Õpimapp sisaldab õppija eesmärke, materjale, enesehinnangulehti ja tagasisidelehti ning võimaldab õppijal hinnata oma õppeprotsessi ja tulemusi tervikuna. Õpimapid jäävad peale klubi tegevuse lõppu klubi liikmetele.
|
|