​Narva eesti keele ja kultuuri tundmise klubi nr 1 kohtumine nr 19 toimus  reedel, 30. detsembril 2016, kell 17:00 – 20:15 TÜ Narva Kolledžis, Raekoja plats 2, ruum 216. Kohtumisel osales 4 klubi liiget (vt allkirjalehte lisas 1).  Eestvedajad olid Maret Annuk ja Mart Rannut.
 
Kohtumise teema oli Eesti kunst ja kunstnikud. Uuriti Eduard Wiiralti ja Jüri Arraku elu ja loomingut telesaadete, artiklite ja klubidele koostatud raamatu "Tuntud eesti inimesed: Eesti kunstnikud" põhjal. Vaadati nende loomingu kajastumist Rein Raamatu joonisfilmides („Põrgu“ ja „Suur töll“). Loeti ja kuulati intervjuusid kunstnikega ning uuriti, kus nende töid näha võib. 

Narva II eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 14. kohtumine toimus 18.detsembril 2016, kell 10:00 TÜ Narva Kolledžis ning Sillamäe klubi kohtumine samal kuupäeval kell 14.00 Sillamäe gümnaasiumis.
Teemaks oli Eesti näitekirjandus. Tutvuti Eduard Vilde elu ja loominguga.  Alustati B2 taseme jaoks adapteeritud Eduard Vilde näidendi  „Pisuhänd“ I vaatuse lugemist rollimänguna. Vaadati telelavastust „Pisuhänd“ ja iseloomustati tegelasi. Arutati teemal „Missugune on ettevõtlik ja edukas inimene?“

Narva II eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 15. kohtumine toimus 23.detsembril 2016 kell 10:00 TÜ Narva Kolledžis ning Sillamäe klubi kohtumine 22.detsembril kell 12.00 Sillamäe gümnaasiumis.

Teemaks oli Eesti näitekirjandus. Jätkati Eduard Vilde näidendi  „Pisuhänd“ II  vaatuse lugemist ning dramatiseerimist. Vaadati telelavastust „Pisuhänd“ ja iseloomustati tegelaste arengut. Arutati teemal „Kuidas me tähistame jõule“. Loeti ajaleheartikleid esimese kuusepuu püstitamisest Raekoja platsile ning kuulati ja lauldi jõululaule. ​

Narva II eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 16. kohtumine toimus 30.detsembril 2016, kell 10:00 TÜ Narva Kolledžis ning Sillamäe klubi kohtumine 29.detsembril kell 12.00 Sillamäe gümnaasiumis.

Teemaks oli Eesti näitekirjandus ning aastalõpu traditsioonid ja kultuuriüritused.. Jätkati Eduard Vilde näidendi  „Pisuhänd“ III  vaatuse lugemist ning dramatiseerimist. Vaadati telelavastust „Pisuhänd“ ja iseloomustati tegelaste arengut. Arutati teemal „Kuidas me tähistame jõule“. Uuriti etv telesaadete abil Eesti jõulutraditsioone, millal hakati kuuske tuppa tooma ja ehtima ning kuidas kaunistati kuuske jõulude ajal läbi ajaloo.​

Loe!
15. sajand
(viieteistkümnes sajand)
15. sajandil (viieteistkümnendal sajandil)
​17. sajand (seitsmeteistkümnes sajand)
​17. sajandil (seitsmeteistkümnendal sajandil)
19. sajand (üheksateistkümnes sajand)
​19. sajandil (üheksateistkümnendal sajandil)

Narva esimese eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 18. kohtumine toimus  reedel, 23. detsembril 2016, kell 17:00 – 20:15 TÜ Narva Kolledžis, Raekoja plats 2, ruum 216.  Eestvedajad olid Szilard Toth ja Mart Rannut.
Kohtumise teema oli Eesti kunst ja käsitöö. Jõulukingid ja dekoratsioonid. Diskussiooniratas teemal kunst, käsitöö ja kingitused. Uuriti meediatekstide ja etv telesaadete abil Eesti jõulutraditsioone, millal toodi Tallinna Raekoja platsile esimene jõulupuu, millal hakati kuuske tuppa tooma ja ehtima ning kuidas kaunistatakse kuuske jõulude ajal.​

Narva II eesti keele ja kultuuri tundmise klubi ja Sillamäe klubi  4. õppekäik oli teatrikülastus, mis toimus  17.detsembril 2016, kell 11:00-14:00 Tallinnas, Salme kultuurikeskuses.
Vaadati Jaan Krossi romaani ainetel muusikalavastust „Mardileib“. 
Eestvedajad olid Szilard Toth ja  Mart Rannut.
​Enne teatrikülastust tehti ekskursioon Raekoja apteeki ja jõululaadale Raekoja platsis, kus tutvuti martsipani valmistamisega ning traditsiooniliste jõulumaiustuste ja jõulujookidega.

Narva 2. eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 13. kohtumine toimus 11.detsembril 2016, kell 10:00 – TÜ Narva Kolledžis. Sillamäe klubi 13.kohtumine toimus samuti 11.detsembril kell 14.00 Sillamäe gümnaasiumis. Klubi eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut.
​
Kohtumise teemaks oli Eesti teater. Alustati ajurünnaku ja diskussiooniringiga teemal „teater“: missuguseid Eesti teatreid ma tean,  kus ma olen käinud ja mida vaadanud. Loeti teatrikuulutusi ning valmistuti teatrikülastuseks, milleks oli muusikalavastus Jaan Kross jutustuse „Mardileib“ põhjal. Loeti muusikalavastuse ja raamatu sisukokkuvõtteid. Vaadati multifilmi „Mardileib“, tõlgiti teksti  ning leiti töölehe abil küsimustele vastusted. Kuulati ERR digiarhiivist kuuldemängu „Mardileib“ ja arutleti etenduse ja martsipani valmistamise üle.

Narva II eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 12. kohtumine toimus 4.detsembril 2016, kell 10:00 TÜ Narva Kolledžisning Sillamäe klubi 12. kohtumine toimus samal päeval keell 14.00 Sillamäe Gümnaasiumis. Eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut. Kohtumise teemaks oli Eesti Muusika ja muusikud.  Tutvuti Veljo Tormise elu ja loominguga. Kuulati filmi „Kevade“ muusikat. Uuriti laulusõnu „Kui mina alles  noor veel olin“ ja lauldi kaasa. Uuriti ajakirja „Muusika“ ja tehti oma kultuurileht. ​

27.novembril toimus Narva teise klubi ja Sillamäe klubi üheteistkümnes kohtumine  kell 10.00 ja kell 14.00. Klubide eestvedajateks olid Ülle Rannut ja Mart Rannut.

Kohtumise teema oli Eesti muusika. Külalisesineja (noor muusik ja muusikaprodutsent) andis ülevaate Eesti kaasaegsest muusikast ja muusikasündmustest „Mida uut ja huvitavat on Eesti kaasaegses muusikas“. Teine külaline osales diskussioonirattas teemal „Meelelahutus“, kus arutati meelelahutusega seotud aja- ja rahakulu üle.

Seejärel  tutvusime Arvo Pärdi elu ja loominguga raamatu „Tuntud eesti inimesed – Eesti muuika“ tekstide põhjal. Kuulame intervjuud tema abikaasa Noraga ja ECM plaadifirma omanikuga ning leidsime küsimustele vastused, kuulasime Arvo Pärdi muusikat ning vaatasime filmikatkendeid "Isegi kui ma kõik kaotan...", kus Arvo Pärt räägib sellest, mis on tema jaoks muusika.
http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/mi/saated/276d0050-a2dd-43f0-b331-fbcbb54dfd8b/mi-arvo-part-80-etv-2015​

Narva teise klubi ja Sillamäe klubi 10.kohtumine toimus 20.novembril vastavalt kell 10.00 ja 14.00. Kohtumiste eestvedajateks olid Ülle Rannut ja Mart Rannut.
Eestvedajateks olid Ülle Rannut ja Elle Sõrmus.

Kohtumisel kuulati laule Georg Otsa esituses ning uuriti tema elulugu spetsiaalselt keele ja kultuuri tundmise klubide jaoks koostatud raamatust "Tuntud Eesti inimesed. I osa - Eesti muusikud", mis lisaks lugemistekstidele ja audiofailidele sisaldab ka kuulamis- ja lugemisülesandeid ning laulusõnu. Jagati muljeid ja mälestusi Georg Otsast ning loeti Georg Otsa elulugu. Lugemistekste aitasid  illustreerida videod  Georg Otsa esitatud aariatega ning filmiklipid Georg Otsa elust "Georg Ots". Kuulati Georg Otsa esituses ooperi- ja operetiaariaid, loeti laulusõnu ning lauldi kaasa.

​Lisaks ilmestas Sillamäe klubi  kohtumist MISA esindaja Jana Tondi oma külaskäiguga, vesteldes osalejatega ning vastates nende küsimustele.
​
http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/92/videoklipid

Narva esimese klubi 13.kohtumine toimus 18.novembril kell 17.00. Eestvedajad olid Enda Trubok ja Mart Rannut. Kohtumise teema oli Eesti teater ja näitekirjandus. Tutvuti Eesti teatritega ning loeti ja dramatiseeriti Eduard Vilde näidendit "Pisuhänd".  Vaadati telelavastust „Pisuhänd“ ning arutleti teemal „Missugune on sinu meelest ettevõtlik ja edukas inimene?“. 14.novembril jätkati Pisuhänna lugemist ja telelavastuse vaatamist ning arutelu. Tutvuti teatrietendustega ning valiti kuhu minna ja mida teha. ​

Narva teise klubi ja Sillamäe klubi üheksas kohtumine toimus 13.novembril vastavalt kell 10.00 ja kell 14.00.
Eestvedajateks olid Mart Rannut ja Ülle Rannut.
Käsitleti teemat "Eesti muusika". Kõigepealt jutustas iga osaleja oma muusikaeelistustest ning jutustas viimasest kontserdist, mida ta külastas. Seejärel loeti Raimond Valgre elulugu keele ja kultuuri tundmise klubi jaoks koostatud raamatust "Tuntud eesti inimesed - Eesti muusikud" ning vaadati filmi Raimond Valgre elust ja loomingust "Need vanad armastuskirjad". Vahepeal kuulati ka Valgre laule, uuriti laulusõnu ning lauldi ühiselt laulu "Muinaslugu muusikas".

6.novembril toimus Narva II klubi 8. kohtumine Narva kolledžis, millele järgnes ekskursioon Rakvere linnusesse. Eestvedajad olid Mart Rannut ja Szilard T.Toth.  Sillamäe klubi  8.kohtumine toimus Sillamäe gümnaasiumis, millele järgnes samuti ekskursioon Rakvere linnusesse.  Eestvedajateks olid Ülle Rannut ja Maret Annuk.  Kohtumiste teema mõlemas rühmas oli Eesti ajalugu. Uuriti Ivo Schenkenbergi elulugu ja Liivi sõda ning valmistuti ekskursiooniks. Kuulati raadiosaateid, vaadati filmikatkendeid, loeti tekste ning anti üksteisele mõistatusi.
Ekskursioon toimus Rakvere linnuses, kus giidi abil viidi läbi töötuba „Relvad ja sõjapidamine vanal Liivimaal“. Tegevuse käigus tutvuti Rakvere linnuse ajalooga, valmistati püssirohtu, lasti vibu ja selgitati välja parim vibulaskja, külastati ajalootuba ja tutvuti relvade ja sõjapidamistehnikaga ning kontrolliti teadmisi ajaloost, külastati ka foogti kabelit, kus saadi teada mitmeid huvitavaid fakte orduaegsetest religioossetest kommetest.  Lõpuks kinnitati keha vanaaegses kõrtsis ja sõideti  koju tagasi.

​Rakvere linnus - Relvad ja sõjapidamine vanal Liivimaal

Narva esimese klubi kolmas õppekäik muusika teema raames oli Jõhvi Mihkli kiirkus, kus Collegium Musicale esituses kõlas Tõnu Kõrvitsa teose “Stabat Mater” Eesti esiettekanne ja teose “Linnuteelaev” maailmaesiettekanne. Viimane on kirjutatud Doris Kareva tekstile ning pühendatud Collegium Musicalele ja dirigent Endrik Üksväravale.
Kammerkoor Collegium Musicale tegutseb 2010. aasta sügisest. Koori eesmärk on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, olulisel kohal on eesti heliloojate teosed, sh tegeletakse järjepidevalt kaasaja heliloojate uudisloomingu esitamisega. Koor on esinenud Itaalias (Gorizia, Arezzo, Rooma), Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal ja Jaapanis, sh koori Tokyo kontserdil osalesid ka Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür. 2015. aastal osales koor neljal kõrgetasemelisel välisfestivalil Tšehhis, Poolas, Soomes ja Maltal.
Eesti Kooriühing tunnustas 2015. aasta alguses Collegium Musicalet teistkordselt „Aasta koori“ tiitliga, esmakordselt pälviti see tunnustus 2011. aasta tegevuste eest.
Lisainfo: www.collegiummusicale.ee

Narva esimese klubi kahkeksas kohtumine toimus 14.oktoobril kell 17:00 – 20:00 TÜ Narva Kolledžism kus tehti kokkuvõtted eelmise kuu õppekäikudest, loetud raamatutest ning vaadatud filmidest. Klubilised
Eestvedajateks olid Maret Annuk ja Mart Rannut.
Räägiti sellest, mida huvitavat ma selle teema käigus teada sain? Kuhu ma veel minna tahan? Mida ma veel lugeda ja vaadata tahan? Toimus ka Ed.Bornhöhe raamatu „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ ja filmi „Viimne reliikvia“ lõpetamine. Täideti klubi päevikut ja anti hinnang oma möödunud kuu õpitulemustele. leidsid, et nad saavad eestikeelsest kõnest nüüd paremini aru ning nad suhtlevad eesti keeles enesekindlamalt ja julgemalt. Seda oli kahtlemata rõõm kuulda. ​

Narva teise klubi kuues kohtumine toimus 23.oktoobril kell 10.00 -13.00 ning Sillamäe klubi kohtumine toimus samal päeval kell 14.00-17.00 Sillamäe Gümnaasiumis.
Eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut.

Teemaks oli filmi „Viimne reliikvia“ muusika ja filmi tekkelugu ning vürst Gabrieli elulugu. Kuulati tuntud laule filmist "Viimne reliikvia", tehti kuulamisülesandeid ning lauldi kaasa. Loeti raamatust "Pistoda" lugu ning uuriti raamatu abil Gabrieli elulugu.  
​
Lõpuks kirjutati Gabrieli isa kiri oma vennale vürst Fjodor Sagorskile, mille Gabriel raamatus oma isalt sai ning oma onule andis. Kirja sisu jäi aga raamatus mõistatuseks. Selle mõistatusse lahendasid keele- ja kultuuriklubilised oma viimasel kohtumisel.

Narva teise klubi viies kohtumine toimus Narva Kolledžis pühapäeval, 23.oktoobril kell 10.00 ja Sillamäe klubi viies kohtumine toimus pühapäeval samal päeval Sillamäe Gümnaasiumis kell 14.00. Eestvedajateks olid Ülle Rannut ja Mart Rannut.
​
​Kohtumise teemaks oli Eesti ajaloo kajastumine eesti kirjanduses. Loeti Eduard Bornhöhe raamatut "Viimne reliikvia ehk Pirita kloostri viimsed päevad", mis oli B2 taseme jaoks adapteeritud. Vaadati filmi "Viimne reliikvia" ning võrreldi raamatut ja filmi. Räägiti Liivi sõjast Eestis, raamatu ja filmi tegelastest ning sellest, kuidas tol ajal inimesed elasid. Kaardistati raamatu sündmused, mängiti rollimänge ning arutati järgmise ekskursiooni kava.

Pühapäeval, 9. oktoobril käisid Narva teine klubi ja Sillamäe klubi koos Tallinnas ekskursioonil. Kõigepealt saabuti bussiga ImmiSchooli - Uusimmigrantide koolituskeskusesse, kus saadi omavahel tuttavaks, uuriti koos Eesti ajalugu, vaadati ajaloolisi filme, tutvustati üksteisele fakte Eesti ajaloost, ning anti üksteisele ajaloo teemalisi mõistatusi.  Seejärel pärast kerget einet mindi ekskursioonile Pirita kloostrisse ja Tallinna vanalinna. Vanalinnas käidi kõigepealt vaatamas Harju väravaid ja verekivi, kus parun von Uexküll hukati ning seejärel käidi Toomkirikus, Toompeal, Taani kuninga aias, Pühavaimu kirikus, Tallinna linnamuuseumis ning teistes huvitavates kohtades tutvumas keskaegse eluga Tallinnas. 

Narva eesti keele ja kultuuri tundmise klubi nr 1 käis koos eestvedajate Maret Annuki ja Mart Rannutiga 8.oktoobril Tallinna vanalinnas ja Pirita kloostris ekskursioonil. Vaadati Ed.Bornhöhe raamatuga "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ja ajalooliste filmidega ("Verekivi", "Viimne reliikvia"  ja "Kolme katku vahel") seotud kohti Pirital ja Tallinna vanalinnas. Käidi Pirita kloostris, Toomkirikus ja Pühavaimu kirikus ning Tallinna linnamuuseumis, vaadati Harju väravaid ja vererkivi, Raekoda ja palju muud. 

Sillamäe klubi teine kohtumine toimus 25. septembril.
Kohal olid ka eestlastest külalised.
Klubi eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut.

Klubis arutati kõigepealt ühiselt, mis on kerge ja mis on raske ning kuidas meile meeldib õppida. Leiti, et meile meeldib õppida suheldes teiste inimestega, lugedes raamatuid ja artikleid ning vaadates filme, kuulates ja käies ekskursioonidel.

Seejärel loeti Juhan Smuuli raamatut "Suvitajad" ja kuulati kuuldemängu. Pärast vaadati filmi "Siin me oleme" ning mängiti rollimänge. Tundus, et õppijatele meeldib niimoodi õppida.

KOLMAS KOHTUMINE
​2.oktoobril toimus Sillamäe klubi kolmas kohtumine, kus planeeriti ekskursiooni ning jätkati Juhan Smuuli raamatu "Suvitajad" lugemist, kuuldemängu kuulamist ja filmi vaatamist. Võrreldi filmi ja raamatut, kaardistati Kohviveski pretensioonid ning aidati tal näidiste abil kirjutada kaebekirju ja nõuda kahjutasu. Tegevus möödus aktiivselt ja lõbusalt.