KOHTUMINE 7 – 22.03.2017 Tallinna IV eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 7. kohtumine toimus 22.märtsil 2017 kell 10:00 –13:15 Tallinnas ImmiSchooli õppeklassis, Pirita tee 20P, II korrus, ruum 242. Eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut. Kohtumise teema oli Eesti ajalugu ja ekskursiooniks valmistumine. Orduaeg. Liivi sõda. Klubiliste soovil otsustati minna ekskursioonile Paide linnuses asuvasse ajakeskusesse Wittenstein. Vaatasime ERR arhiivist filme „Pildid Eestimaal sündinud asjust ning tegime kuualmisülesandeid, uurisime Liivi sõja sündmusi interaktiivse kaardi abil ja arutasime ajaloo sündmuste, tegelaste, kohtade ja aastaarvude üle. Uurisime Ivo Schenkenbergi elulugu ja seda, kuidas ta võis välja näha. Kuulasime err digiarhiivist katkendeid ajaloolaste jutustustest „Eesti lugu: Ivo Schenkenberg“ ning lugesime tekste info otsimise eesmärgil ning rääkisime üksteisele, mida me teada saime. Tallinna IV eesti keele ja kultuuri tundmise klubi 2.õppekäik toimus 22.märtsil 2017 kell 14:00 – 17:00 Paide linnuses ajakeskuses Wittenstein. Eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut. Ekskursioonile sõideti selleks tellitud bussiga, mis väljus Pirita tee 20 parklast pärast tundi ja tagasi sõideti samuti bussiga. Ajakeskuses toimus giidiekskursioon 1,5 tundi, millele järgnes toitlustus ajakeskuse kohvikus, arutelu ning ajalooliste draamamängude kavandamine ja etendamine vastavalt iga rühma poolt valitud saalides ja ajastus. Draamamängude kavandamisel abistas 1 eestlasest külaline ja eestvedajad. Tegevus oli põnev ja osalejatele külastus väga meeldis. |
0 Comments
KOHTUMINE 23 – 11.02.2017 Tallinna eesti keele ja kultuuri tundmise I ja II klubi 23. kohtumine toimus 11.veebruaril vastavalt kell 10:00 ja kell 13:30 Tallinnas ImmiSchooli õppeklassis, Pirita tee 20P, II korrus, ruum 242. Eestvedajad olid Ülle Rannut ja Mart Rannut. Kohtumise teema oli Eesti sport. Loeti Georg Lurichi elulugu raamatust „Tuntud Eesti inimesed: Eesti sportlased“ ja vaadati etv digiarhiivist filmi „Eestimaa kuulsad inimesed: Lurich“, leiti töölehtede abil küsimustele vastused, räägiti oma kogemustest ning Eesti ja Venemaa kuulsatest maadlejatest. Pärast kohvipausi vaadati filmi „Lurich“, milleks osteti eelnevalt filmi DVD. Filmi vaatamise jooksul keskenduti väljenditele, arutati filmi sisu üle ja tehti kokkuvõtteid. Film meeldis kõigile. https://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luricharhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-lurich
TALLINNA I JA II KLUBI 21. KOHTUMINE JA 6.ÕPPEKÄIK - ANDRUS KIVIRÄHK "REHEPAPP" JA FILM "NOVEMBER"3/2/2017
Romaan on jagatud 30 peatükiks, igaks pealkirjaks on kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, kratid ja libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, peaaegu igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega, sest rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas kõhuvalu ravida.
Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Talurahvas on Kivirähki romaanis ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. "Rehepapi" tegelaste hulgas on ka isamaa aatelisi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni.
TALLINNA III KLUBI 13.- 15. KOHTUMINE - EDUARD VILDE "PISUHÄND" JA VILDE MAJAMUUSEUMI KÜLASTUS18/1/2017
Rõõmsaid pühi ja head uut aastat! TALLINNA 1. JA 2. KLUBI 16. ja 17.KOHTUMISTEL ARUTATI JÕULUTRADITSIOONIDE ÜLE JA LAULDI JÕULULAULE31/12/2016
TALLINNA III KLUBI 11.KOHTUMISEL UURITI GEORG OTSA ELU JA LOOMINGUT NING LAULDI JÕULULAULE28/12/2016
|
TALLINNA
|